Puhtulaiul

Puhtulaiu salumets võtab hämarduvas õhtus rändajate sammud vastu leebes vaoshoituses. Ees silmaseletuv vonklev jalgtee meenutab muinasjuttudes tuhandeid kordi loetud radu salapärastesse metsadesse. Tuulest liikvele aetud puuoksad kinnitavad end narritavalt pikkadesse juustesse ja sunnivad peatuma nagu ulakad lapsed. Õhk lõhnab uimastava karulaugu ja meresoolasuse järgi. Neljameetrise läbimõõduga mänd seisab vaatamata poolsaarte kahepoolsetele tormituultele sirgelt ja väärikalt, [...]

Loe tervet postitust

NädalavahetusPilgud

Vargamäe Toidutare õuele jookseb naerulaginaga väike linalakk tüdruk, värvikirevad patsid ühelepoole pead põimitud ja kollase raamiga peegel pihus. Naerurõkatuste saatel proovib ta püüda peeglisse oma päiksekiirtes mängivat soengupeegeldust.  Vaatan ja naeratan minagi. Kuni vaevutabatud hetkeks meie pilgud peeglis kohtuvad. Jajaa, loomulikult turtsatab ta naerma. Ja kadunud ta ongi, majanurga taha peitu.
*******
Poiss jookseb jõesillale ja keha [...]

Loe tervet postitust

Sild

Keegi küsis, kas meie teed on läinud lahku. Ma mõtlesin sellele sillale, kus me kohtume. Ja sellele, et sillal on kaks otsa.  Nii nagu kaks kallastki. Ja sellele, et ühelt kaldalt teisele on sama maa, mis mõõta sillameetreid vastupidises suunas. Ja et sillale saab ikkagi kahest otsast. Tegelikult. Isegi siis, kui sild peaks vahepeal ajahambast [...]

Loe tervet postitust

Labürint

Vahel juhtub nii, et eksin labürindis ära. Tundub nagu oleks sattunud tupikusse. Pole väljapääsu ei siin- ega sealpool, ees ega taga. Jah, isegi tagasi ei oska enam minna. 
Ja ununeb ka ära, et väljapääsu leidmiseks tuleks vaadata ”seisu” ülaltpoolt. Vahelduseks näiteks hüpata kõrgemale. Või ronida toolile.

Loe tervet postitust