Öö laotas jõele katteks uduteki ja kinkis eksinud hingedele unelauluks ööbikutrillerid.
Õitsemislõpetusvalged võililletupsud seisid unetult heinamaal üksteise puuteraadiuses, rohutirtsusirinast häirimatutena.
Kaks jalapaari mõõtsid kõrvuti sammudes meetriteks muutuvaid kruusaseid kilomeetreid.
Külamees möödus rattal, kerge laupäevaõhtune uimaks muudetud elamisrõõm ratast vänderdusse ajamas.
Laupäevaõhtuselt lõhnasid kased.
Selline Eestimaa.



Mitte, et ma arvaks, et Sul midagi targemat teha pole, aga..
Aga peab siis alati targemat tegema, eks?
Lükkan Sinu sisse:
http://kamskiv.wordpress.com/2008/06/20/nurga-taga