Inspiratsioon

Hilisõhtuses laternavalguses peatub ta pilk kitsa tänava kutsuvalt valgustatud vanaaegsel poeuksel . Ta kõhkleb hetke ja astub siiski sisse. Imepisikesse poodi.

Kardemoniviiruki lõhn ja Vivaldi…on ta esimene assotsioon.

Ruum võimaldab oma väikeses mõõdus vaevalt kahel inimesel ringi keerata, et mitte rippuvaid ingleid kõikuma lüüa. Pisikesed, keskmised ja suuremad inglikujud vaatavad vastu seintelt, sekka kalendrid, padjakesed, vitriinialused inglitega ketid, ripatsid ja karbid. Liiga palju ja liiga magus…mõtleb ta.

Hetkeks jääb ta pilk peatuma kaartidel. Reisiingel…väikeste asjade ingel…vabandussoovide ingel…käsi haarab neli kaarti, ulatades need leti taga istuvale prouale. Alles siis märkab ta naist pikemalt jälgida. Valgete volangidega pluus, volangid hoolikalt kampsunihõlmade vahelt välja toodud,  sätitud pruunikirjuste juustega soeng, peente raamidega prillid…proua kummardunud oma töö kohale, maalimas peene pintsliga inglipildile kuldset raami. Tõstab pilgu ja naeratab. Selged ja soojad silmad kui kohtumine aegade tagant. Hea valik…ütleb.

Naeratab temagi. Võtab ümbrikusse pakitud kaardid ja astub tänavale.

Tugevate iilide tuul kannab Sacre-Coeuri treppidelt viimaseid lehti.

Lendurid streigivad. Aga see juhtub alles homme.

Läheb. Taskud inspiratsiooni täis.