Augustikuine öölaik

Ta seisatas keset õue, punased patsid ulakalt ülespoole turritamas. Vaatas augustikuist tumetaevast, kus linnutee heleuduna üle ta pea joonistus ja hea sattumise korral tähtede langemisi jälgida võis.
Jalad värskelt välja astunud saunauksesest valgustriibust, oli ta sattunud  öölaiku.
Terrassitrepil istujana nägin samu tähti. Ikka nähakse, kui ollakse koos.
Istus minu kõrvale trepile ja ütles, et hetkel sellisel sai tähti [...]

Loe tervet postitust

Lepime ära

Ta seisatab hetkeks kerglibedal laudteel ja silmitseb mustjaspruuni järvesilma.
Teeb mõttepausi võttes pikalehelisele huulheinale pai.
Tuleb minna.
Kasta varbad ükshaaval vette, ehmatades selle kargest puudutusest ja võtta järgmine mõttepaus.
Tuleb minna.
Pisikesega plärtsatusega  järve kaisutusse, ehmatades uinumisest ärkvele oma südame.
Ja hinge.
Ja meeled.
Ja korraga tundub talle kui vaataks teda veepõhjast Suure Hiiu enda silmad.
Suured tüdrukud on õppinud mitte kartma.
Haarab käsipuust ja [...]

Loe tervet postitust