Öö on andnud Lumekuningannale loa maad suudelda, nii et eilsed märjad loigud on tänaseks tardunud kaane alla ja pruunirohesegused rohulibled saanud üll sätendavvalge kergkasuka.
Eilsed sügistuhmvalguse sünkjad pilved, mille vahelt näitas end kiivharvalt päike, on taandunud ja avanud taeva selgeks helesiniseks vaateks.
Ümberkaudsed korstnad tukuvad. Nähes unes õhtuseid töölttulijaid, kelle jaoks end taas tegutsemisvalmis seada.
Rõduservatise varblased, kes võimaliku toidupala ootel jälle platsis, on täna oma sulgkatte kohevile kloppinud ja sätivad end päikselaikudesse.
Puud seisavad sirgvaikselt, püüdes üle saada esimesest külmaehmatusest.
Külmaehmatusest püüavad üle saada ka meeled.
Korstnapühkija pilgutab naaberkatuselt silma.
